KIRJANIKUDKUNSTNIKUDTOIMETAJAD • TÕLKIJAD • KRIITIKUD • KEELED
PERIOODIKASARIANTOLOOGIADANTOLOOGIADAUTORIKOGUD
LAVASTAJADNÄITLEJAD • RIIGID



22.3.11

Туманность Андромеды (1967)

Peaksin alustama vast ülestunnistusest, et ma olen kogu oma teadliku elu tahtnud seda filmi näha. Nõuka-ajal oli ulmefilme vähe ning kuna romaan mulle üldiselt meeldis, siis huvi oli... kahjuks mäletan ma oma teadlikust elust vaid ühte korda, mil mul oleks olnud võimalus seda filmi näha... ja just sel päeval pidin ma sõitma teise Eesti otsa... ja videomakke siis veel polnud...


Hiljem muidugi huvi langes, sest lugesin selle filmi kohta põhiliselt vaid hävitavaid hinnaguid ning piirid läksid lahti ja maailm avardus. Kui ma lõpuks läinud aastal miskis venekeelses torrentifoorumis selle filmi DVD-le komistasin, siis suhtusin filmi juba rahulikult ja kui võtsin selle leidmist, kui asjade loomulikku käiku...


Sisu
Filmis on kaks n-ö samaaegset ja paralleelselt toimuvat süžeeliini: elu-olu tuleviku kommunistlikul Maal ja tähelaeva «Tantra» retk kaugkosmoses.


Elu tuleviku Maal on ühteviisi nii monumentaalne, kui ka abstraktne ning ega filmi vaataja sellest eriti sotti ei saa, sest meile näidatakse mingeid seosetuid lõike teadlastest/ametnikest ja miskeid pateetilisi kaadreid küpsusvandest igavese tule paistel.


Kosmoselend ja tähelaev «Tantra» on pisut konkreetsemad asjad, aga eks teatav sumbuursus valitseb ka selles osas... vähemasti on Raudtähe süsteemis toimuv üsna põnev...


Seosed
Ilmselt oleks see film minu jaoks veelgi segasemaks jäänud, kui mul poleks olnud korduvalt loetud filmi algallikas – Ivan Jefremovi romaan «Andromeeda udukogu» (Туманность Андромеды, 1957, ek 1962).


Tegelikult on selle filmi pealkiri «Туманность Андромеды: Часть 1. Пленники железной звезды», ehk siis meile teada olev film on kõigest esimene pool plaanitust. Ametlik põhjendus teise osa mittefilmimiseks oli, et Dar Veterit mänginud Sergei Stoljarov suri... kahtlustan, et põhjusi oli teisigi... nii rahalisi, kui ka kunstilisi...


Hinnang
Väga raske on hinnata poolikut filmi, aga kahtlustan, et veel teist samapalju taolist filmi oleks hinde poole madalamaks langetanud. Jah, film on ilmne ebaõnnestumine. Tegelikult on üsna keeruline ette kujutada, et kuidas sellest romaanist üldse vähegi vaadatavat filmi teha, sest tüüpilise utoopiana on romaan üks panoraamne piltide jada, et pigem reisiraamat kui romaan.


Kõige ausam hinnang oleks, et film on seosetu pildirida, illustreerimaks romaani. Madalaimast hindest päästab see, et see pildirida on ajuti üsna uljas ja ületab ilmselgelt omaaegse nõukogude kinokunsti taset. Tõttöelda, oleks täitsa huvitav vaadata, et kuidas saab sellest filmist aru inimene, kes romaani pole lugenud... iseküsimus, et kust selline inimene leida... ja kui leiakski, et miks ta peaks tahtma seda filmi vaadata..?


Viited

5 comments:

Anonymous said...

Eks Jefremovi raamat oli üks paras hullutamine. Mõeldud kasvatama nõukogude inimest. Kõik oli võimalik!

Mina panin tolles raamatus tähele seda kergust, millega inimestele ja nende käitumisele hinnanguid anti. Kusagil oli olemas nn absoluutne tõde ning siiski keegi ei selgitanud, kus see parasjagu asus. Samas, ega see reaalses n.l. ühiskonnas teisiti olnud ;)

Kui materjalile mõelda, siis igatahes parem, kui Tähtede Sõjal. Iseasi, kuidas seda kommunistlikku jura sealt seest välja saada ;)

Metsavana said...

Lugesin "Andromeda udukogu" läbi vägagi õrnas eas. Tol ajal olid lemmikuteks "Insener Garini hüperboloid", "kahe ookeani saladus", "220 päeva tähelaevas" ja "Purpurpunaste pilvede maa". Udukogu tundus nendega võrreldes ühe uduse soigumisena planeedilt nimega "Igavus". Huvitav, et viitsisin üldse läbi lugeda, küllap oli muu ulme Elva ramsis juba läbi loetud ning lootsin, et ehk läheb paremaks.

Offf said...

Krt. ma olingi ära unustanud, et tähelaeva juhtis "Darth Vader"
Imeline millised k6rged arvutused see crap on saanud imdbs

Ulmeguru said...

Ma arvan, et Jefremov ei kasvatanud kedagi... nomenklatuurikommudele oli see romaan pigem vastuvõetamatu...

Mis puutub kõrgetesse hinnetesse, siis uuemal ajal venelased taaskord kapselduvad endasse... vaatan sessamas torrentifoorumis, et mis filme nad kiidavad ja üsna õudne hakkab... noh, et ei kujuta hästi ette reaalsust, kus «Täheinspektor» või «Orioni silmus» on head filmid...

Unknown said...

ka mina himustasin seda filmi kohutavalt näha, kui olin ca 14-aastasena leidnud sellele viite raamatus '500 küsimust filmikunstist'. vaevalt 30 aastat hiljem see õnnestuski. kahjuks. sama hingetõmbega sai vaadatud ära vaadatud 'tormide planeet'. õnneks. ja siis kiusas kurat ise mind, sest vaatasin ära ka 'aeliita'.. vaat seda ma endale ei andesta.