KIRJANIKUDKUNSTNIKUDTOIMETAJAD • TÕLKIJAD • KRIITIKUD • KEELED
PERIOODIKASARIANTOLOOGIADANTOLOOGIADAUTORIKOGUD
LAVASTAJADNÄITLEJAD • RIIGID



22.11.10

Artur Räpp «Välisnõustaja»

Otsisin täna hommikul unise peaga, et kas wõrku on juba ilmunud ka midagi selle Pariisis toimunud Eesti ja Soome ulmekonverentsi kohta, aga leidsin hoopis midagi muud...


Avastasin, et ajakirja «Algernon» möödundaastases detsembrinumbris ilmunud Artur Räppi jutt «Välisnõustaja» on tõlgitud prantsuse keelde. Kuna nimi Artur Räpp on hakanud mulle silma vaid Stalkeri nimekirjade koostamisel, siis tekkis loomulikult küsimus, et mis jutt see selline on?


Sisu
Miski poolkerakujuline tulnukas on Maale saabunud ja edastab tähtsal ametikohal olevale Confried Brownile oma nägemust inimkonna edasisest arengust.


Seosed
Puuduvad.


Hinnang
Tegu on üsna lühikese ja dialoogipõhise jutuga ning dialoog on tegelikult rohkem tulnuka monoloog ja see monoloog oli üsna tüütu lugeda. Tõttöelda saabki jutt kolme vaid (mitte eriti ootamatu) puändi tõttu.

Küll aga tõstatub küsimus, et mis ajendas Martin Carayoli üsna keskpärast juttu tõlkima ja ajakirja «Galaxies» seda avaldama. Tegelikult mind täitsa huvitaks tõlkija selleteemaline kommentaar.

Loo tõlke «Le consultant extérieur» avaldas Prantsusmaa üks olulisemaid ulmeajakirju «Galaxies» ning ilmus see ajakirja teise inkarnatsiooni üheksandas numbris ehk siis juulis 2010. Juttu saatis ka tõlkija Martin Carayoli artikkel «La science-fiction en Estonie».

Nii jabur kui see ka pole, on «Välisnõustaja» esimene eesti ulmetekst, mis ilmus välismaises ulmeajakirjas!


Viited

9 comments:

Metsavana said...

Hehe, päris irooniline. Eesti kõige tundmatuim ulmejutt ilmub tuntud ulmeajakirjas.

Ulmeguru said...

Kas nüüd tundmatuim, aga ei midagi erilist küll... loomulikult oleks võinud veel hullemini minna, aga samas on mulle ikka üsna arusaamatu, et miks ei võinud mõnda nimekamat autorit ja paremal tasemel teksti valida...

e said...

mitte et oleks Räppi üleüldse lugenud ja tahtmata olla kuidagi õel, aga võibolla tõlkijal oligi lihtsam mitte nii heal tasemel tõlkida.

Ulmeguru said...

Ma ei kavatse ka kuidagi õelutseda, aga see tõlkimine võis miski koolitöö olla...

Tõlkija Martin Carayol on varemaltki eesti ulmest kirjutanud, seega mingeid nimesid ta ikka teab... samas, oletada ei viitsi, sest puudub piisav info...

Anonymous said...

Äkki on tegemist pimeda Artur Räppiga? http://www.naisteleht.ee/taxonomy/term/1287 Pimedus tõlkimispõhjusena on küll ad hominem argument. Loodagu Algernoni puudega ulmekirjanike sektsioon :D

Ulmeguru said...

Mõtlesin ka eile, et ilmselt sama inimene, aga ei oska ma asju niipidi näha... kahtlen, et ta ka ise tahab puude seljas ratsutada...

Anonymous said...

Küll aga võis pimeda vaatenurk olla tõlkija meelest sihtrühma jaoks huvitav. Prantslased on ju alati ajanud marginaalsete rühmade asja, olgu tegu religioonide, kultuuride või muuga. Ega eesti ulmekirjandus kõlab ka paraja eksootikana :D

Martin Carayol said...

Ma olen just selle jutu tõlkija, ja muidugi kogu asi on päris piinlik. Sest minugi meelest Räpi novell on hästi kehv. Aga seletus on lihtsalt selles, et prantsuse ulmeajakirja Galaxies peatoimetaja küsis minu käest, et ma tõlgiksin just selle novelli... Ma seletasin talle, et see pole hea, aga vähe sellest, ta ütles, et vähemalt suuruse poolest see sobib talle. (Ta ju ei tahtnud rohkem kui 3 lehekülge eesti kirjandusele pühendada.) Tal oli ka mingi jabur Google automaatne inglise tõlge... Ma arvan, et kui ta nägi tulemuse, ta kahetses, aga mis teha?
Ma olen igal juhul täitsa nõus, on tõesti kahju, et just see lugu sai seekord kogu eesti ulmet esindada. Aga loodame, et kunagi ilmub parema tasemega kogumik, ma olen just töötamas ühe eesti ulme antoloogia kallal. Kuigi kahjuks see ei huvita prantsuse kirjastuseid... Mõned minu tõlgetest (Hargla, Gailit, Heinsaar) on siin: http://www.carayol.org/index.php?option=com_content&view=article&id=15&Itemid=2
Saab olla, et minu Gailiti tõlge ilmub tänavu ühes (teises...) prantsuse ajakirjas.

Ulmeguru said...

Tänud seletuse eest, aga piinlikust pole mõtet tunda, kui valik oli ajakirja toimetaja poolt juba tehtud.

Eks see väikerahvaste ulme ilmumine suuremates keeltes (või kasvõi prantsuse ulme ilmumine inglise keeles) on ikka teatavast juhuslikkuse vaimust kantud.

Aga lootkem siis, et edaspidi prantsuse keeles ka eesti ulme väärikamaid tekstinäiteid ilmub, vähemasti on selles keeles huviline tõlkija olemas.

Vabandan, et alles nüüd vastan, aga ei pannud lihtsalt varem seda kommentaari tähele...