KIRJANIKUDKUNSTNIKUDTOIMETAJAD • TÕLKIJAD • KRIITIKUD • KEELED
PERIOODIKASARIANTOLOOGIADANTOLOOGIADAUTORIKOGUD
LAVASTAJADNÄITLEJAD • RIIGID



29.9.07

Roald Dahl «The Great Automatic Grammatisator»

Lühijutt ilmus esmakordselt Roald Dahli autorikogus «Someone Like You» (1953). Juttu on korduvalt ka taastrükitud ning kirjaniku üks hilisemaid valikkogusid on isegi selle jutu järgi pealkirja saanud.

Ma lugesin seda juttu teistkordselt alles eile, aga alles lugedes sain aru, et olen seda ka varem lugenud. Kõik oli ununenud! Kuna ma seda varasemalt kindlasti inglise keeles lugeda ei saanud, siis lugesin seda ilmselt hoopis vene keeles.

Vene keeles on seda juttu aga iseäranis rohkelt avaldatud: bibliograafiad väidavad, et suisa kolmteist korda!

Oma raamaturiiulitelt leidsin ma igatahes neli köidet, kus antud jutt sees. Kõikse vanem neist on ka kõige huvitavam: Rostislav Rõbkini koostatud antoloogia «Лучезарный Феникс: Зарубежные писатели о книге, чтении и библиофильстве. ХХ век» (1979). Eks antoloogia alapealkiri kui ka kõrvalolev kaanepilt anna üsna üheselt aimu, et mis raamatuga tegu.

Siis on mul veel iga-aastane geograafiaalmanahh «На суше и на море» (1987), millest allpool näha nii ümbrispaber kui ka selle all oleva kaane pilt. Sellest almanhhist pärinevad ka need kaks värvilist illustratsiooni, mille autoriks on J. Avakjan.



Ka on mul see tekst enam kui suvalises antoloogias «Заговор губернатора» (1991) ja selsamal aastal ilmunud esimeses Roald Dahli venekeelses autorikogus «Убийство Патрика Мэлони».

Sisu:
Jutul on kaks tegelast: kõrendist leidur ja rammus rahajõmm. Leiduri salaunelmaks on olla kirjanik, aga kahjuks pole ükski kõrendi enam kui poolest tuhandest jutust trükivalgust näinud – iga viimne kui tekst on toimetustest halastamatult tagasi saadetud. Leidurile pole selline asjade seis meeltmööda ja ta leiutab pealkirjas nimetatud masina.

Et küll masin kirjutab jutud (ja ka kõik muu), mis toimetuste filtrist läbi lähevad ja siis kui tootmine on korralikult käima saadud... siis võetakse ette kirjanikud ning pannakse nad mõõduka püsitasuga mittekirjutama ja nende nimede all avaldatakse kirjandusmasina loomingut.

Lisaks avaldamisele ja rahateenimisele on siis eesmärgiks ka kättemaks... ega asjata kanna üks arvukatest vene tõlgetest pealkirja «Месть злейшим врагам».

Seosed:
Roald Dahli jutte on sageli ja korduvalt ekraniseeritud, aga «The Great Automatic Grammatisator» pole sedasorti seoseid endale külge saanud.

Hinnang:
Jutul on ideed ja on ka vormi, aga siiski oli lugemiselamus kuidagi tuimavõitu. Ma ei saa öelda, et tekst oleks halb, aga hea pole see lugu kindlasti.

Ulmelugejana häirib mind ka kontseptsioon, et masina leiutaja on kindlasti eluvõõras veidrik. Ulmejutt ongi see tekst sedavõrd, et kuivõrd esinevad jutus suured ja veel suuremad arvutid. Samas võiks arvuti vabalt asendada võlukepiga ja ega jutus suurt midagi ei muutuks.

Lingid:

Freaky Friday (2003)


Tegelikult ma suisa mõtlesin pisut, et kummas blogis ma sellest filmist kirjutan? Filmi raskuspunkt pole just ulmelisel osal, samas poleks ulmelise möönduseta ka seda filmi.

Sisu:
On ema ja on tütar... teineteist nad eriti ei mõista ning enamjaolt vaid õiendavad üksteise kallal. Hiina restoranis söövad nad õnnekooke ning selle tulemusena vahetavad nad omavahel kehad. Järgneb hulk koomilisi situatsioone...

Seosed:
Filmi kirjanduslikuks algmaterjaliks on Mary Rodgersi 1972. aastal ilmunud samanimeline lasteromaan. Antud film on juba kolmas selle raamatu ekraniseering. Romaanil on ka kaks järge.

Tegelikult ulatuvad nii filmide kui ka Mary Rodgersi romaanide juured märksa kaugemale kirjanduslukku. Antud loo autoriks on F. Anstey ja esmakordselt kasutas ta seda süžeed romaanis «Vice Versa, or A Lesson to Fathers» (1882). Algses romaanis toimus muidugi isa-poja kehavahetus.

Hinnang:
Film on vähese ulmelisandiga koolikomöödia, kus rõhk eelkõige nö. tüdrukute asjal. Nalja ja lusti saab, aga mina vaatasin filmi siiski pigem Jamie Lee Curtise pärast.

Ma ei ütleks, et film on halb... ei, pigem siiski hea, aga mina pole lihtsalt see õige sihtgrupp!

Lingid:
* The Official Movie Web Site
* IMDB: Freaky Friday
* Wikipedia: Freaky Friday (2003 film)
* Rotten Tomatoes: Freaky Friday
* Moria: Freaky Friday

19.9.07

V. Fadin «Изопертиловая лихорадка»

V. Fadin oli insener, kes elas Leningradis... võibolla elab praegugi. 1966. aastal ilmus ajakirja «Iskatel» kuuendas numbris mehe debüütjutt «Изопертиловая лихорадка».

Sisu:
Jutt algab meeleoluka nüridusega, kus kaks gangsterit nüsivad footonraketi põlemiskambris rauasaega uraanivarrast!?

Samasuguse nüri vaimutsemisemise võtmes roomab see jutt kuni lõpuni. Gangsterid, kapitalistid, kosmos, robotid ning kõik see on kogu aeg üle võõbatud miski eriti andevaese vaimutsemisega.

Seosed:
Õnneks pole autor sellele jutukesele järge kirjutanud ja õnneks pole autor enam üldse midagi kirjutanud ning õnneks pole ka kellegil teisel tekkinud tahtmist seda juttu ekraniseerida või koomiksiks joonistada!

Seoseid muidugi on, sest see tekstiräbal mahub kenasti pamfleti kaanonisse. Oli selline jube žanr Nõukogude Liidus, kus raevuka huumoriga mõisteti hukka kapitalisliku või mõne teise inimvaenuliku ühikonnakorralduse pahesid... ja seeläbi loomulikult ka ühiskonnakorraldust ennastki.

Hinnang:
Lühidalt võiks öelda, et kui üldse tahta mingit hinnangut anda, siis oleks see vaid hävitav!

Kapitalismi oli autor näinud ilmselt vaid huumori- ja satiiriajakirjade pilapiltidel ning ilmselt sealt pärinevad ka V. Fadini kirjanduslikud eeskujud.

Sisu väärtustab kenasti ka vorm, ehk Olesja Makarova illustratsioonid. Pole sellist kunstnikku rohkem kohanud, aga et ta pildid on äravahetamiseni sarnased Juri Makarovi omadega, siis on mul kahtlus, et Olesja oli lihtsalt Juri Makarovi pseudonüüm.

Lingid:

14.9.07

Stalkeri kümme aastat


Tartu Linnaraamatukogu kodulehelt võib lugeda, et täna...

14. septembril kell 17.00 toimub Tartu Linnaraamatukogu (Kompanii 3/5) kohvikus Vaikne Nurgake kirjandusõhtu «Stalkeri kümme aastat».
Eesti ulmest ja ulmekirjandusauhinnast kõneleb ulmeguru Jüri Kallas.


Üritus haakub ka ühe näitusega.

5. september – 5. oktoober II korruse näituseruumis raamatunäitus «Stalker – ulmekirjanduse auhinna 10 aastat». Näitus tutvustab Eesti Ulmeühingu poolt väljaantavat ulmekirjandusauhinda Stalker. Stalker on loodud tunnustamaks kalendriaasta jooksul eesti keeles ilmunud parimat ulmeromaani ja -kogumikku ning parimaid algupäraseid ja tõlkejutte, kategooriad on varieeruvad vastavalt kalendriaasta saagile. Näitus tutvustab stalkeriküsitluse parimaid kronoloogiliselt ning stalkerivõitjaid ka isikuti.

13.9.07

Star Wars kui «Püha õhtusöömaaeg»

Sattusin hiljuti wõrgus mitu korda järjest ühele lahedale maalile, mis kujutab Star Warsi tegelasi pühal õhtusöömajal. Kusagil isegi väideti seda pilti kommenteerides, et see pilt kerkib iga aasta taas esile ja siis sellest jälle ka kirjutatakse.



Hakkas siis huvitama, et kes autor ja millal see tehtud on. Pildi autoriks on Eric Deschamps ja pilt ise on tehtud ajakirja «Giant» tellimusel. Keerulisem oli leida infot, et millal? Lõpuks sain teada, et pilt ilmus ajakirja «Giant» 2005. aasta mainumbris.

Lingid:

12.9.07

«Algernoni» septembrinumber ilmunud

Ilmus Eesti vanima järjepidevalt ilmuva ulmeajakirja «Algernon» järjekordne number.


Värskes numbris pole sedakorda kahjuks küll ühtegi algupärast juttu, küll on aga tõlkejutt, minu veerg ning ports artikleid. Artiklid on Estcon 2007 ettekannete kokkuvõtted ja mälumängu küsimused ja vastused. Soovi korral võib igaüks omi võimeid testida...

Numbris teeb ulmedebüüdi Kivisildnik, kes on antud tõsiasja ka oma blogis märkinud.

11.9.07

Stardust – dialoog raamatupoes


Sattusin vene wõrgus lõbusale loole. Kuna ma niikuinii siin blogis olen juba filmile «Stardust» (2007) üsna mitu posti pühendanud, siis...

Lugu ise pärineb vene wõrgupoe Ozon.ru ulmevaatleja Vassili Vladimirski sulest.

Недавно мне довелось стать свидетелем нешуточного спора двух юных посетителей книжного магазина: роман «Звездная Пыль» написан до фильма Мэттью Вона – или по мотивам этой картины? И вообще: кто этот Гейман такой?


Kuna ma inimeste vene keele oskusesse ei usu, siis ka tõlge...

Olin hiljuti kahe noore raamatuostja tõsimeelsele vaidluse tunnistajaks: Kas romaan «Tähetolm» on kirjutatud enne Matthew Vaughn'i filmi – või on see kirjutatud filmi põhjal? Ja üleüldse, kes see Gaiman selline on?


Pisut taustu avades mainiks, et vene keeles on see romaan ilmunud eelmine aasta kaks korda ja nüüd seoses filmiga tehti veel ka movie tie-in väljaanne.

Kõrvalolevad kaanepildid olgu siis selle tõestuseks.

Lingid:
* Ulmeseosed: Stardust – koreakeelsete kirjadega plakat
* Ulmeseosed: Stardust – venekeelsed plakatid
* Ozon.ru: Сплошной анекдот
* Stardust: Official Movie Site
* Wikipedia: Stardust (novella)
* IMDB: Stardust
* Wikipedia: Stardust (2007 film)

10.9.07

The Warlock in Spite of Himself – illustreeris S. Glatkov

Olen siin blogis juba kirjutanud Christopher Stasheffi romaanist «The Warlock in Spite of Himself» (1969) ja olen siin ka ühe postituse selle romaani illustratsioonide teemal teinud.

Täna siis romaani esimese venekeelse väljaande illustratsioonid.

Romaani avaldas Moskva kirjastus «Грифон» oma lasteulme sarja esimese raamatuna. Raamat ilmus taskuformaadis ja pehmes köites. Sari ilmus justkui lisana ajakirjale «Грифон». Justkui seepärast, et tegelikult selline ajakiri ei jõudnudki trükivalgust näha.

Paremal on näha raamatu kaas ning see pilt pole tehniline praak... kaas ongi selline tuhm. Kaaned on pisut paksemast paberist ja sisupaber on samuti vilets.



Illustratsioonid on pisut paremad, kui need, millest eelmine kord kirjutasin. Paremuse nullib aga sujuvalt kehv paber ja sellest tulenevalt nö. karvane ja laiguline trükk.

Illustraatsioonide autoriks on keegi S. Glatkov, kes samuti tundub samuti olevat ulmefännist harrastuskunstnik.

Need kandilised pildid on siis pooleleheküljelised illustratsioonid, mis markeerisid uue osa algust raamatus... piklikud aga on tervet lehekülge hõlmavad illustratsioonid romaani tekstis.





Lingid:

8.9.07

Stardust – venekeelsed plakatid


Ma olen siinsamas blogis juba selle filmi koreakeelsete kirjadega plakatit esitlenud. Täna siis venekeelsed! Küsimus pole vaid teises keeles – minuarust annavad venekeelsed väga hästi edasi ka venekeelse reklaaminduse mentaliteeti. Kõik on ülivõrdes ja pisut maitsetu.



Huvitav, et kas sellised on ka Tallinnasse üles kleebitud, või tuleb siinsel venekeelsel elanikkonnal leppida euroopaliku reklaamiga?



Lingid:
* Stardust: Official Movie Site
* Wikipedia: Stardust (novella)
* IMDB: Stardust
* Wikipedia: Stardust (2007 film)
* Ulmeseosed: Stardust – koreakeelsete kirjadega plakat

7.9.07

Kiira Sošinskaja «Бедолага»


Kiira Sošinskaja pole kirjanik. Mitte seepärast, et ei oskaks kirjutada... pigem siiski seepärast, et kirjandus pole tema põhiala.

Raske on ju pidada kirjanikuks inimest, kes avaldab kolme aasta jooksul vaid neli juttu ning need neli teksti on ka pigem sellised lühikesed humoreskid. Kõik need neli juttu olid tegelikult head, aga millegipärast ei ilmunud autorilt pärast 1968. aastat enam ridagi. Samas ei saa väita, et Kiira Sošinskaja oleks vene ulmes väheoluline isik... vastupidi, vägagi oluline tegija, aga pisut teisel alal.

Kiira Sošinskaja oli üks olulisemaid venekeelsete ulmeraamatute illustraatoreid. Tema kaanepiltidega on vist pooled raamatud kirjastuse «Mir» sarjas «Зарубежная фантастика». Kiira Sošinskaja illustreeris ka vene autorite raamatuid, eriti tuleks esile tõsta abikaasa Kir Bulõtšovi omadele tehtut.

Tõttöelda on mul pisuke kahtlus, et ka kõrvalolev pilt, mis illustreeris jutu esmatrükki ajakirjas «Iskatel», on Kiira Sošinskaja tehtud. Ajakirjas endas polnud pildi autorit iagatahes märgitud.

Sisu:
Jutt sellest, kuidas miski Siberi taigaküla järves oma «meremadu» elab... igasugu «uurijaid» tormab muidugist murdu kohale jne.

Seosed:
Igasugused seosed muu ulme ja teiste kunstivormidega puuduvad.

Hinnang:
Tegu on lihtsa ja südamlikult küünilise jutuga, millel veel ka hurmav puänt.

Jutt pole just kõikse tuntum. Minu andmetel on vene keeles seda vaid korra taasavaldatud ning korra on see ilmunud ka saksa keeles.

Eesti lugeja on märksa paremas seisus, sest 1976. aastal ilmus see pealkirjaga «Vaeseke» krestomaatilises nõukogude ulme antoloogias «Diogenese latern», mille koostas ja tõlkis Juhan Nurme.

Lingid:
* Jutt «Бедолага» wõrgus
* Ulmekirjanduse BAAS: Бедолага